Riskijuhtimises

Riskijuhtimine on organisatsiooni või ettevõtte tegevus, mille eesmärk on tuvastada, hinnata ja käsitleda riske, et säilitada eesmärkide saavutamine ja suurendada otsuste usaldusväärsust. See hõlmab nii strateegilist kui ka operatiivset planeerimist ning tugineb ebakindluse mõistmisele, andmete kvaliteedile ja kultuurilisele kaasatusele.

Protsess koosneb peamistest sammudest: riskide identifitseerimine (tuvastamine), riskide hindamine ja prioriseerimine (mõju ja tõenäosus), riskide käsitlemine (vältimine, vähendamine, ülekandmine või aktsepteerimine), ning riskide jälgimine ja teavitamine. Kommunikatsioon ja konsulteerimine huvigruppidega (sidusrühmadega) on selle protsessi lahutamatud osad. Riskijuhtimist tuleks integreerida organisatsiooni juhtimisprotsessidega ning see nõuab kohandatavat raamistikku ja pidevat parandamist.

Raamistikuna on laialdaselt kasutusel ISO 31000 ning teised juhtimissüsteemid, mis määravad kontseptsioonid, rollid ja korduvuse ning soodustavad riskitaluvuse sekä riskiomandi ja vastutuse selgust. Riskiomanik vastutab konkreetse riski käsitlemise meetmete rakendamise eest ning riskide jälgimise eest.

Riskide tüübid hõlmavad strateegilisi, operatiivseid, finants-, õigus- ja vastavus-, infotehnoloogia- ning turva- või ohutusriske. Riskijuhtimise eelised on paremini informeeritud otsused, tõhusam ressursikasutus ja suurem valmisolek reageerida muutustele, kuid tähelepanu nõuavad andmete kvaliteet, kultuuriline vastuvõtlikkus ja ressurside piiratuse väljakutsed.