Rippivanalüsaatoreid

Rippivanalüsaatorid, tuntud ka kui suspensioonianalüsaatorid või rippuvad analüsaatorid, on elektroonilised seadmed, mida kasutatakse vooluringide rippuvate pingete ja voolude mõõtmiseks. Need seadmed on eriti kasulikud kõrgepinge- ja kõrgsagedusrakendustes, kus tavalised multimeetrid ei pruugi olla sobivad. Rippivanalüsaatorid on disainitud taluma kõrgeid pingeid ning mõõtma täpselt isegi väga väikeseid signaale.

Need analüsaatorid töötavad tavaliselt sildskeemi või diferentsiaalvõimendi põhimõttel. Sildskeem koosneb neljast takistist või muust komponendist, mis on ühendatud sildamoodi. Kui vooluringis on tasakaalustamatus, tekib silla vahel pingeerinevus, mida analüsaator mõõdab. Diferentsiaalvõimendi aga võrdleb kahte sisendsignaali ja väljastab nende erinevuse. Rippivanalüsaatorid võivad olla varustatud erinevate anduritega, nagu mahtuvuslikud, induktiivsed või piesoelektrilised andurid, sõltuvalt mõõdetavast suuruse ja rakendusest.

Rippivanalüsaatorite peamised eelised on nende võime mõõta isoleeritud signaale ilma vooluringi oluliselt häirimata. See on eriti oluline tundlike elektrooniliste süsteemide testimisel. Samuti võimaldavad need mõõta signaale, mis on maapinnast isoleeritud, mis on kriitilise tähtsusega teatud tööstuslike ja uurimisrakenduste puhul. Rippivanalüsaatorid leiavad kasutust näiteks elektrijaamades, telekommunikatsiooniseadmetes, teaduslaborites ja autotööstuses. Need on vajalikud diagnostikaks, hoolduseks ja uute süsteemide arendamiseks, kus on vaja täpseid ja ohutuid mõõtmisi.