Rindkerehingamine

Rindkerehingamine on hingamisviis, mille korral rinnakorvi liikumine on hingamise peamine osa. Tavaliselt kaasneb hingamisega nii rinnakorvi kui ka kõhu liikumine, kuid rindkerehingamisel on rinnakorvi liikumine domineeriv. See võib olla normaalne osa hingamisest, kuid seda nähtust võib täheldada ka stressi või ärevuse, suure füüsilise koormuse ning hingamissüsteemi haiguste korral.

Rindkerehingamine tekib sageli pindmise või kiirendatud hingamise käigus ning kasutab peamiselt rinnalihaseid ja teisi rinnakaid lihaseid. Selline hingamine viib sageli lühemale ja kiirenenud sisse- või väljahingamisele ning võib kaasneda väsimus või õhupuuduse tunne. Pidev rindkere domineeriv hingamine võib olla märgiks nii hingamisteede ärritusest kui ka kroonilistest haigustest.

Kliinilises kontekstis hinnatakse rindkerehingamist visuaalselt, võetakse arvesse hingamissagedust ja rindkere liikumise sümmeetriat. Vajadusel kasutatakse lisaks spiromeetriat või muid hingamiskontrolli meetodeid. Rindkerehingamine võib olla osa normaalset reaktsiooni koormusele, kuid seda tuleb jälgida, kui see on püsiv või kaasneb märkimisväärse õhupuuduse, valu või muudesse sümptomitesse viitavaid nähtusi.

Ravi ja juhtimine sõltub põhjusest. Üldised hingamisharjutused, mis soodustavad diaphragmatilist ehk kõhuhingamist, võivad aidata vähendada rindkere domineerivat hingamist. Stressi ja ärevuse leevendamine ning vajadusel meditsiiniline ravi hingamissüsteemi haiguste korral on samuti olulised. Pikaajalise või süveneva sümptomaatika korral tuleb pöörduda arsti poole.