Religiooniõpetus

Religiooniõpetus on koolides pakutav õppeaine, mille eesmärk on anda teadmisi religioonide erinevatest vormidest, usulistest praktikatest ning nende mõjust kultuurile ja ühiskonnale. Õpe käsitleb religioonide ajaloolist arengut, erisusi ja ühisjooni ning selgitab, kuidas religioonid mõjutavad eluviise, väärtusi ja sotsiaalseid suhteid.

Eestis on religiooniõpetus osaliselt vabatahtlik. Koolid korraldavad selle koostöös usuliste ühenduste või kogukondadega ning õpilased ning vanemad saavad valida religiooniõpetuse või asendada selle etikaõppega. Õppekavad võivad erineda kooliti ning sobituda vanuseastmega.

Sisu hõlmab ülevaate peamistest maailmareligioonidest, usunditest, nende õpetustest ja rituaalidest, samuti kultuurilisest pärandist ja eetilistest küsimustest. Eesmärk on anda õppijale põhjalik mõistmine religioonide rollist ning arendada kriitilist ja avatud suhtumist erinevatesse maailmavaadetesse.

Õpetus toimib tavaliselt loengute, arutelude, tekstide ja piltide analüüsi ning rühmatööde kaudu. Mõnikord kaasatakse külalisesinejaid usulistest kogukondadest. Õpetajad võivad olla kooli kvalifitseeritud õpetajad või usuliste koguduste esindajad, mis on arvestatud kooli õppekavadega.

Seadusandlik raamistik reguleerib religiooniõpetuse pakkumist ja sisu ning rõhutab mitmekesisuse, neutraliteedi ning õiglase kohtlemise põhimõtteid. Eesmärk on pakkuda õppijale teadmisi, kriitilist mõtlemist ja tolerantsust hoolimata religioosse tausta erinevusest.