Reitinguagentuuride

Reitinguagentuurid on finantsturu keskseks institutsiooniks, mis hindab emitentide krediidivõimet ning väljastab krediidireitinguid. Need hinnangud kirjeldavad tõenäosust, et emitent suudab täita oma võlakohustused õigeaegselt ja täies mahus. Reitingud mõjutavad laenukulusid, investeerimisotsuseid ja turu riskihindamist, ning neid kasutatakse laialdaselt nii riigi kui ettevõtte ja finantsinstrumentide taustal.

Kõige tuntumad rahvusvahelised reitinguagentuurid on S&P Global Ratings, Moody’s Investors Service ja Fitch Ratings, mida sageli peetakse suurkolmikuks. Need teenivad suures osas emitentidelt, kellele nad hindamisarvustused pakuvad, mis tekitab potentsiaalseid huvide konflikte. Lisaks annavad nad pikaajalisi ja lühiajalisi reitinguid ning märgivad väljavaateid (outlook) või jälgimisse osi (watch/list).

Reitingute skaala ja tähistused erinevad, kuid üldjoontes esinevad kolmikud: suurepärane või väga madal risk (AAA/Aaa) kuni puuduv või väga suur risk (D või C). Suuremad reitingud viitavad madalamale intressimäärale ja ligipääsule rahastusele, samas kui allapoole suunatud reitingud võivad suurendada finantseerimise kulusid ning piirata emitendi finantseerimisvõimalusi. Reitingud annavad teavet, kuid ei ole garanteeringud.

Regulatsioon ja järelevalve erineb piirkonniti. Euroopas reguleerib krediidireitinguagentuure ELi määrus nr 1060/2009 ning ESMA teostab registreerimist ja järelevalvet; liikmesriigid järgivad täiendavaid nõudeid. Ühendriikides tegeleb järelevalvega SEC. Peamised kriitikavaldkonnad puudutavad sõltumatust, läbipaistvust ja huvide konflikte, mis olid tähelepanu all 2008. aasta finantskriisi kontekstis. Tänapäeval nähakse tihti vajadust suurendada läbipaistvust ning arendada alternatiivseid ja digitaalseid hindamismeetodeid.