Reaalajasüsteemid

Reaalajasüsteemid on arvutisüsteemid, mis peavad töötlema andmeid ja vastama nendele kindlaksmääratud ajaperioodi jooksul, mida nimetatakse reaalajapiiranguks. See tähendab, et süsteemi õigsus mitte ainult ei sõltu töötluse loogilisest tulemusest, vaid ka ajast, mil tulemus on saadaval. Kui reaalajapiiranguid ei täideta, võib see põhjustada süsteemi tõrkeid või isegi katastrofaalseid tagajärgi, sõltuvalt rakenduse kriitilisusest.

Reaalajasüsteeme kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades, kus kiired ja täpsed vastused on elutähtsad. Näideteks on lennujuhtimissüsteemid, meditsiiniseadmed nagu südamestimulaatorid, autotööstuse juhtimissüsteemid, tööstusautomaatika ja finantstehingute süsteemid. Nendes süsteemides on aja-sensitiivsus kriitilise tähtsusega.

Reaalajasüsteeme võib jagada kahte peamisse kategooriasse: kõvad ja pehmed reaalajasüsteemid. Kõvades reaalajasüsteemides on reaalajapiirangud rangelt fikseeritud ning nende rikkumine on lubamatu. Pehmetes reaalajasüsteemides on piirangud paindlikumad ning piirangu rikkumine põhjustab jõudluse halvenemist, kuid mitte tingimata süsteemi totaalselt.

Reaalajasüsteemide projekteerimine ja arendamine nõuab erilist tähelepanu aja planeerimisele, ressursside jaotamisele ning süsteemi deterministlikkuse tagamisele. Kasutatakse spetsiaalseid operatsioonisüsteeme ja programmeerimistehnikaid, et tagada etteaimatav ja usaldusväärne käitumine.