Raudteejaam

Raudteejaam on raudteevõrgus asuv teeninduspunkt, kus rongid peatuvad reisijate peale- ja mahalaadimise ning kaupade käitlemise jaoks. Jaam toimib liikuvuse ühenduspunktina, pakkudes rongide ajakava teavet, piletimüüki ning võimalusi teiste transpordiliikide kasutamiseks.

Jaam koosneb tavaliselt platvormidest ja raudtee treppidest, jaamahoone või katusega ooteruumidest, piletimüügiaamadest või piletiautomaatidest ning teabetahvlitest. Suuremad jaamad pakuvad sageli ka liftide või treppide kasutusvõimalusi, ülekäike ning parklat või teiste taristute ühendusi kohaliku bussiliiniga. Oluline osa on ohutus- ja navigatsioonisüsteemid ning valgustus, mis tagavad turvalise ligipääsu rongidele.

Jaamad võivad olla erineva suuruse ja otstarbega. Väiksemates asulates võib puududa eraldi jaamahoone ning toimida pigem peatusena. Lõppjaam ehk terminus on jaam, kus rongid lõpetavad marsruudi, samas läbi- ehk läbib jaam võimaldab rongidel suunata liiklust mõlemas suunas. Nende erinevuste kaudu kujuneb jaama roll kohaliku ühistranspordi keskseiks.

Haldus ja toimimine: raudteeinfrastruktuuri omab ja haldab peamiselt AS Eesti Raudtee; reisijateenindust korraldavad peamiselt AS Elron ning kaubavedu teostavad mitmed operaatorid. Kaasaegsed jaamad saavad uusi digitaalseid teenuseid, paremat ligipääsetavust ning paremat ühenduvust teiste linnatranspordi vormidega, mis suurendab mugavust ja tõhusust.

Ajalugu: raudteejaamad on olnud oluline osa raudteede arengust 19. sajandil ja püüavad säilitada ajaloolist arhitektuuri ning samal ajal olla nutikad ja kasutajasõbralikud tänapäeva liikuvuse vajaduste jaoks.