Rahastusvahendid

Rahastusvahendid on finantsressursid või vahendid, mida organisatsioon või projekt kasutab rahastuse saamiseks. Need hõlmavad nii sisemisi kui ka väliseid allikaid ning erinevaid vorme, mis võimaldavad katta kulusid, suurendada likviidsust või finantseerida investeeringuid.

Sisemised rahastusvahendid on organisatsiooni enda varade ja tulu kaudu saadavad vahendid. Neid võivad moodustada puhaskasum, varade ülejääk, varude müügist saadud vahendid või ettemaksudest loobumine. Sisemised vahendid annavad tavaliselt suuremat kontrolli ja madalamad rahastamiskulud.

Välised rahastusvahendid hõlmavad laene, liisingut ja krediidivahendeid pankadelt või finantsasutustelt; rahastusi riiklike või Euroopa Liidu toetuste ja grantide näol; ning omakapitali kaasamist ehk riskikapitalit või erakapitali investeeringuid. Lisaks võivad ettevõtted kasutada ühisrahastust (crowdfunding) või võlakirjade emissiooni. Välised vahendid kaasavad sageli lisakontrolli, nõuded aruandlusele ja erinevaid tagatisi või tasusid.

Rahastusvalik sõltub eesmärkidest, finantsvõimest, maksegraafikutest ja riskitaluvusest. Organisatsioonid tavaliselt kombineerivad erinevaid vahendeid, et jagada riski, säilitada kontroll ja tagada stabiilne rahavoog. Enne rahastusallikate valikut tehakse eelarve- ja tululaadne analüüs ning hinnatakse mõju omakapitalile, võlale ja tulude jaotusele.

Rahastusvahendite arvestus ja jälgimine on olulised osad ettevõtte või organisatsiooni finantsjuhtimises, kaasa arvatud regulaarne aruandlus, nõuete täitmine ning läbipaistvus hindamisel.