Radioimmuunanalüüs

Radioimmuunanalüüs ehk RIA on in vitro immunoloogiline meetod, mida kasutatakse erinevate ainete, nagu hormoonide, ravimite ja antigeenide, kontsentratsiooni määramiseks bioloogilistes proovides. Selle meetodi aluseks on radioaktiivsete isotoopidega märgistatud antikehade ja antigeenide vaheline spetsiifiline sidumise reaktsioon.

RIA protsess algab proovi ettevalmistamisega, kus uuritav aine eraldatakse või kontsentreeritakse. Seejärel lisatakse proovile teadaoleva kontsentratsiooniga radioaktiivse isotoobiga märgistatud antigeen (või antikeha) ja piiratud kogus spetsiifilist antikeha (või antigeeni). Märgistatud antigeen ja proovist pärinev uuritav aine konkureerivad sama antikeha sidumiskoha pärast.

Pärast inkubatsiooniperioodi, mis võimaldab sidumise saavutada tasakaalu, eraldatakse kompleks, kus antigeen on seotud antikehaga, vabadest komponentidest. Seda eraldamist saab teostada erinevate meetoditega, näiteks tsentrifuugimise või filtreerimise abil. Seejärel mõõdetakse radioaktiivsuse tase seotud kompleksis spetsiaalse detektori abil.

Mida kõrgem on uuritava aine kontsentratsioon algses proovis, seda rohkem märgistatud antigeeni jääb sidumata ja seda madalam on mõõdetud radioaktiivsuse tase seotud kompleksis. Teiselt poolt, madal uuritava aine kontsentratsioon proovis tähendab, et rohkem märgistatud antigeeni seotakse antikehaga, mille tulemuseks on kõrgem radioaktiivsuse tase. Tundmatu proovi kontsentratsioon määratakse võrdlemisel standarditega, mille kontsentratsioonid on teada, ja vastavate radioaktiivsuse tasemetega.

RIA on väga tundlik ja spetsiifiline meetod, kuid selle kasutamine on piiratud radioaktiivsete materjalide käsitsemise ja utiliseerimisega seotud ohutusnõuete tõttu. Seetõttu on paljud sellega sarnased meetodid, nagu ELISA (ensüüm-lingitud immunoloogiline analüüs), tänapäeval laialdasemalt kasutusel.