RFIDkaarti

RFID-kaart on kontaktivaba elektrooniline kaart, mis kasutab raadiosidet andmete lugemiseks ja kirjutamiseks. Kaart koosneb kiibist ja selle ümber olevast antennist. Enamik RFID-kaarte on passiivsed: neil ei ole oma toiteallikat ja neid toidetakse lugeja tekitatava RF-energiaga. Aktiivsed kaartide mudelid sisaldavad väikest akut ning võivad pakkuda kauem töötavat side- või lisafunktsioone.

Sagedused ja standardid sõltuvad rakendusest. Kõige levinumad on kõrgsagedus HF 13,56 MHz ja madalsagedus LF 125 kHz. UHF 860–960 MHz kasutusvõimalus hõlmab laiemat lugemisspektrit. HF-kaardid järgivad sageli ISO/IEC 14443 või 15693 standardit. Populaarsed kontaktivabad kaardid hõlmavad MIFARE, DESFire ja sarnaseid lahendusi, mis kasutavad krüpteeritud autentimist ja kiibitutvustust.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad ligipääsukontrolli, ühistransporti, maksesüsteeme, identifitseerimist ja lojaalsusprogrammi kaarte. RFID-kaardid võimaldavad kiirendatud vahekäigud ja püsivaid identifikaatoridel põhinevaid teenuseid.

Turvalisus ja privaatsus on peamised kaalutlused. RF-ühendus seab kaardile riskid nagu kloonimine, ebaausad skaneerimis- ja relay-rünnakud. Kaitsemeedmetena kasutatakse krüpteeritud vaikeseidkanaleid, mutuaalset autentimist, tugevaid võtmete halduse lahendusi ja regulaarset turvauuendust, et vähendada ebavajalikke riske.