Rõhkude

Rõhkude mõiste hõlmab erinevaid rõhu vorme ja nende kasutusvaldkondi füüsikas, tehnikas ja loodusteadustes. Rõhk on jõu ja pindala suhe ning kirjeldab, kui tugevasti vedelik või gaas pinda surub. Vedelikus või gaasis on rõhk tavaliselt isotroopne: punktis mõjub jõud igas suunas sama.

Rõhu mõõtmiseks kasutatakse peamiselt SI ühikut pascal (Pa). 1 Pa = 1 N/m^2. Tavapärased suurused on kilopascal (kPa) ja megapascal (MPa). Muud levinud ühikud on baar (1 bar = 100 kPa), atmosfäär (1 atm ≈ 101,3 kPa) ja Torr (1 Torr ≈ 133,322 Pa).

Rõhku eristatakse mitmel viisil: absoluutne rõhk P_abs mõõdab rõhku ruumis, kus puudub vakuum; gaadrõhk P_gauge mõõdab rõhku võrreldes ümbritseva atmosfääri rõhuga; diferentsiaalrõhk ΔP kirjeldab kahe punkti vahelist rõhutaset.

Mõõtmiseks kasutatakse erinevaid seadmeid. Baromeetrid ja manomeetrid annavad rõhu kohta informatsiooni; rõhuandurid ja sensorid teisendavad rõhu muutused elektriliseks signaaliks. Pitot-torud mõõdavad sageli dünaamilist rõhku õhu liikumise ajal.

Rõhku käsitletakse laialdaselt meteoroloogias, inseneriteadustes ja meditsiinis. Õhurõhk on ilmastiku kujunemise võtmefaktor; hüdraulikas ja pneumaatikas kasutatakse rõhku jõu ja liikumise kontrollimiseks. Vererõhk, inimese veresoonkonna sisemine rõhk, on meditsiinilises kontekstis oluline näitaja. Liiga kõrge või liiga madal rõhk võib põhjustada süsteemsete probleemide ohtu; töötatakse relief-valvude ja turvameetmetega.