Põgenikud

Põgenikud on inimesed, kes on sunnitud lahkuma oma koduriigist või piiride taha põgenema, sageli seetõttu, et neil on põhjustatud tagakiusamine või oht nende elule ja vabadusele rassilise, religioosse, rahvusliku kuuluvuse, kuuluvuse kindlasse sotsiaalsesse rühma või poliitiliste veendumuste tõttu. Rahvusvaheline mõiste põgenik põhineb 1951. aasta põgenike konventsioonil ja 1967. aasta protokollil. Põgenike staatus ja õigused määratakse tavaliselt riigis, kus nad esialgu varjupaika taotlevad; neid isikuid nimetatakse põgenikeks kuni lõpliku otsuse tegemiseni. Varjupaigataotleja on isik, kellel on esitatud varjupaiga taotlus, kuid lõplik kaitse staatus pole veel otsustatud. Põgenikel on rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, sealhulgas mitte tagasi saatmise põhimõte (non-refoulement), ligipääs õigussüsteemile, ning vajaduse korral töö, haridus ja tervishoid.

Sisemiselt ümberasustatud isikud (IDP-d) on inimesed, kes on sunnitud lahkuma oma kodulinnast või riigist, kuid jäävad riigi piiridesse ning nende kaitse peamiselt sõltub riigi seadustest ja humanitaarsest abist. Maailmas on põgenikke, varjupaigataotluse esitajad ja IDP-sid suur hulk, ning nende olukord on rahvusvahelise abi ning humanitaarsete programmide keskmes.