Pärastganglionaarne

Pärastganglionaarne on termin, millega tähistatakse autonoomses närvisüsteemis pärast ganglioni paiknevaid neuroneid ja nende aksonite lõppe, mille kaudu signaal jõuab sihtorgani. Autonoomses närvisüsteemis on kaks-neuroniline ahel: pregånglionaarne neuron pärineb kesknärvisüsteemist ja sünapsib postganglionaarse neuroni ganglionis; postganglionaarne neuron seejärel innerveerib sihtorganit.

Postganglionaarsed neuroni keha paiknevad nii sümpaatilises süsteemis paravertebraalsetes või prevertebrala galgnionides kui ka parasümpaatses süsteemis intramuraalsetes ganglionides või lähedal sihtorganile. Preganglionaarne akson on tavaliselt myeliseeritud, postganglionaarne akson on sageli mitterakuline (unmyelinated) ja kulgeb sihtorganini.

Neurotransmitterid: sümpaatika postganglionaarne neuron vabastab tavaliselt noradrenaliini (adrenoreceptoritele), välja arvatud ehhgi puhul higi näärmetes ja mõnel veresoonel, kus kasutatakse atsetüülkoliini. Parasümpaatilise postganglionaarne neuron vabastab alati atsetüülkoliini, mis toimib muskariiniretseptorite kaudu. Postganglionaarne regulatsioon muudab südame löögisagedust, seedimise, pupillide laienemist/kitsendamist ning näärmete sekretsiooni, võimaldades nii „rest-and-digest“ kui ka koordineeritud ärrituse vastuseid.

Pärastganglionaarne mõiste on seega keskne, et mõista, kuidas autonoomne närvisüsteem edastab juhtnööre ganglionide kaudu oma sihtorganitele.