Puudutustundlikkust

Puudutustundlikkus, ehk tactile sensitivity, on sensoorse töötlemise üks mõõde, mis kirjeldab, kuidas inimene reageerib puudutustele nahal. Enamikul inimestel on puudutuste tajumine ja reageerimine keskmisel tasemel, kuid puudutustundlikkus võib varieeruda suurelt. See võib ilmneda nii suurema kui ka väiksema tundlikkusena võrreldes tavapärase kogemusega.

Kõrgendatud puudutustundlikkus (taktuaalse stiimulite suurenenud tundlikkus) tähendab, et tavapärased puudutused tekitavad tugevat, ebamugavat või ülekuumenemisele kalduvat reaktsiooni. Madalam või vähene liigse tähelepanuta jätmine puudutusele (alandatud puudutustundlikkus) võib avalduda kui puudutuste märkamise või tajumise raskem taluvus nõuab tugevama stimuleerimist. Puudutustundlikkus võib esineda eri eluperioodidel ja selles on tihti mõju arengule, õppimisele ja igapäevaelule.

Põhjused ja seosed: puudutustundlikkus johtub sensoorse töötlemise individuaalsetest erinevustest ning võib seostuda arenguliste ja neuroloogiliste seisunditega, näiteks autismi spektrihäire, tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD) ning teiste sensoorsete töödlemise häiretega. Stress, nahahaigused ning keskkonnategurid võivad samuti mõjutada puudutustundlikkuse taset.

Hindamine ja toetus: hindamine hõlmab vestlust, vaatlust ja sensoorseid profiile või kognitiiv-neurololoogilisi hindamisi, vajadusel spetsialistide juhendamine. Sekkumised keskenduvad ennekõike keskkonna kohandamisele ja järjepidevatele, tähelepanelikult kavandatud harjutustele, mis aitavad vähendada ärritust ja parandada igapäevast toimimist. Tõendite tase sekkumiste osas on erinev ning edasine uuring on oluline, et selgitada, millised lähenemised on kõige tõhusamad erinevatesvanusegruppides.