Pruunistumine

Pruunistumine on protsess, mille käigus aine või materjal omandab pruunika varjundi. Seda mõistet kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades, kus toimuvad värvimuutused: inimese nahal, toidul ja mitmesugustel materjalidel.

Inimese nahal on pruunistumine peamiselt UV-kiirguse toimel tekkinud melaniini tootmise suurenemise tagajärg. See annab nahale pruunika varjundi ja on osa nahale tekkinud kaitsereaktsioonist. Pikaajaline päikese- või UV-kiirgus võib põhjustada nähtuse, mida tavaliselt nimetatakse taniks. Pärast kevad-suveperioode võib pruunistunud nahk püsida nädalad kuni kuud. Tervise kontekstis tuleb arvestada, et liigne UV-kiirgus suurendab nahavähi ja naha vananemise riski.

Toidul võib pruunistumine tekkida ensümaatilise oksüdatsiooni tulemusel, kui lõigatud viljad ja köögiviljad puutuvad õhuga kokku: õunad, banaanid ja teised võivad muutuda pruuniks polyphenol oxidase toimel. Lisaks võib kuumutamisel toimuda Maillard’ reaktsioon või karamelliseerumine, mis annavad toidule pruuni värvuse ja maitseomadused.

Materjalidel on pruunistumine laiem mõiste: puit ja metall võivad omandada patina või tumedama tooni õhu, valguse või kuumuse mõjul; see on sageli nähtus, mida tuleb kas vältida või soovida vastavalt kontekstile.

Ennetus ja juhtimine: nahal soovitatakse kasutada päikesekaitsekreemi, kaitvat riietust ja varju; toidul võib pruunistumist vähendada sidrunimahla kasutamisega või kiiresti külmas hoidmisega; materjalidel aitab hooldus ja kaitse kontrollida värvimuutusi.