Poolläbipaistvust

Poolläbipaistvus, tuntud ka kui translucency, on optiline omadus, mis kirjeldab materjali võimet lasta valgust läbi, kuid mitte seda täielikult selgelt edasi anda. Erinevalt läbipaistvatest materjalidest, mis lubavad valgust ilma olulise hajumiseta läbida, ja läbipaistmatutest materjalidest, mis blokeerivad valgust täielikult, lasevad poolläbipaistvad materjalid valgust läbi, kuid hajutavad seda erineval määral.

See hajumine tähendab, et objektid, mis asuvad poolläbipaistva materjali taga, ei ole selgelt nähtavad. Nähtavus võib varieeruda väga häguneudest kuni kergesti eristatavateni, olenevalt materjali koostisest ja struktuurist. Tavaliselt on poolläbipaistvus tingitud materjali sisemise struktuuri ebaühtlusest, nagu näiteks kristallide või osakeste olemasolu, mis hajutavad valguskiiri nende läbimisel.

Näited poolläbipaistvatest materjalidest on piim, jää, õhukesed paberilehed, klaasitud aknaklaasid ja mitmed plastid. Need materjalid mängivad olulist rolli arhitektuuris ja disainis, kus neid kasutatakse valguse pehmendamiseks ja privaatsuse tagamiseks, samal ajal säilitades teatud taseme valgustusest. Bioloogias esineb poolläbipaistvus ka erinevates kudedes ja rakkudes.