Polümeerivõrgustik

Polümeerivõrgustik viitab kolmemõõtmelisele molekulaarsele struktuurile, mis tekib polümeermolekulide vaheliste ristseostega. Need ristseosed on keemilised sidemed, mis ühendavad erinevaid polümeeriahelaid, muutes need ühtseks, ühendatud struktuuriks. Tekkivat võrgustikku võib kirjeldada erineva tihedusega, olenevalt ristseoste arvust.

Polümeerivõrgustiku loomist nimetatakse ristseostamiseks ja see võib toimuda erinevate mehhanismide abil, nagu keemiline reaktsioon, kuumutamine või kiirguse toimel. Ristseostumise aste mõjutab oluliselt polümeeri füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Näiteks suurem ristseostumise tihedus annab tavaliselt suurema jäikuse, tugevuse ja keemilise vastupidavuse, samal ajal kui madalam ristseostumine võib võimaldada suuremat painduvust ja lahustuvust.

Polümeerivõrgustikud on paljude materjalide, sealhulgas kummi, vaikude ja mõnede plastide, oluline koostisosa. Need mängivad võtmerolli selliste materjalide omaduste määramisel nagu elastsus, vastupidavus temperatuurile ja solvenditele. Mõnes rakenduses, nagu hüdrogeelid, on võrgustiku struktuur võimeline vett neelama ja paisuma, säilitades samal ajal oma kuju. Võrgustiku struktuur võimaldab ka materjali mehaanilist vastupidavust ja vastupidavust deformatsioonile.