Polükondensatsioonireaktsioonis

Polükondensatsioonireaktsioon on keemiline protsess, mille käigus kaks või enam monomeeri molekuli reageerivad, moodustades polümeeri ja väikese molekuli, nagu vesi või alkohol. See erineb liitumispolümerisatsioonist, kus monomeerid lihtsalt ühinevad ilma kõrvalsaaduste tekkimiseta. Polükondensatsioonis osalevad monomeerid peavad sisaldama vähemalt kahte funktsionaalrühma, mis võivad omavahel reageerida.

Levinud näited polükondensatsioonireaktsioonidest hõlmavad polüestrite ja polüamiidide moodustumist. Polüestrid tekivad, kui dialkoholid reageerivad dikarboksüülhapetega, eraldades veemolekuli. Polüamiidid, nagu nailon, tekivad, kui diamiinid reageerivad dikarboksüülhapetega, samuti eraldades vee.

Selle reaktsioonitüübi kiirus ja saagis sõltuvad mitmetest teguritest, sealhulgas temperatuurist, rõhust ja katalüsaatorite olemasolust. Polükondensatsioonireaktsioone kasutatakse laialdaselt mitmesuguste plastide, kiudude ja muude materjalide tööstuslikul tootmisel. Polümeeri molekulmassi saab kontrollida reageerivate monomeeride suhte ja reaktsiooni kestuse abil. See meetod võimaldab sünteesida materjale erinevate omadustega, mis on kohandatud spetsiifilisteks rakendusteks.