Polümeerivõrgustike

Polümeerivõrgustikud, tuntud ka kui ristseotud polümeerid, on makromolekulaarsed struktuurid, kus üksikud polümeeriahelad on omavahel keemiliselt või füüsiliselt ühendatud. Need ühendused, mida nimetatakse ristseosteks, moodustavad kolmemõõtmelise võrgustiku. Ristseoste tihedus ja tüüp määravad polümeerivõrgustiku omadused.

Füüsilised ristseosed võivad olla ajutised ja tekkida temperatuuri või lahusti muutuste mõjul, võimaldades materjalil muutuda pehmemaks või vedelamaks. Keemilised ristseosed on püsivad sidemed, mis annavad võrgustikule suurema tugevuse, jäikuse ja vastupidavuse lahustitele ja kuumusele. Vulcanization on klassikaline näide keemilisest ristseostamisest, mida kasutatakse kummi omaduste parandamiseks.

Polümeerivõrgustikel on lai valik rakendusi. Neid kasutatakse kummides, plastides, liimides, värvides ja katetes. Erilist huvi pakuvad hüdrogeelid, mis on vees paisuvad polümeerivõrgustikud, mida kasutatakse meditsiinis (nt kontaktläätsed, ravimite vabanemise süsteemid) ja biotehnoloogias. Samuti on polümeerivõrgustikud olulised materjalid membraanides, sensorites ja katalüüsiva toimega materjalides nende kohandatavate füüsikalis-keemiliste omaduste tõttu. Nende struktuur võimaldab kontrollida gaaside, vedelike või ioonide läbilaskvust, muutes need sobivaks mitmesugusteks eriotstarbelisteks rakendusteks.