Pinnakaevandused

Pinnakaevandused on kaevandustegevuse vorm, mille käigus kaevandatavad varud paiknevad maapinna lähedal ning sageli hõlmavad ülemaha kattva kihikihi eemaldamist, et pääseda allolevasse ressursi. Selle lähenemise eesmärk on muuta maastik oluliselt jaotatult, kuid saavutada suurte koguste materjali kättesaadavus ilma süvakaevandusi kasutamata.

Pinnakaevandused jagunevad peamiselt avakaevandusteks (open-pit mining) ja karjäärikaevandusteks (quarrying). Tööprotsess algab vajalike rajatiste ettevalmistusest, seejärel eemaldatakse kattemaa või ülekaal, kujundatakse platvormid ehk benched kujundid, tehakse puurimist ja lõhket ning kaevatakse materjal üles. Pärast purustamist ja sorteerimist liigub materjal edasi töötlemisse või otse kasutusse. Täiendavalt kasutatakse kättesaadava ressursi suuruse ja omaduste järgi erinevaid mehhaniseeritud töövõtteid ning vedu- ja puurimisseadmeid.

Keskkond ja sotsiaalne mõju: Pinnakaevandused võivad oluliselt muuta maastikku, tekitada tolmu, veekvaliteedi muutusi ja elupaikade kadumist. Seetõttu on kohaldatavate riikide seadusandluses sageli nõutud keskkonnamõju hindamine, reostus- ja veemajanduse riskide haldamine ning täpne rekultivatsiooniplaan pärast kaevanduse sulgemist. Taastamisega kaasneb mullapinna ja taimestiku taastamine ning maastiku tervikuna reintegratsioon, et vähendada pikaajalisi mõju.

Pinnakaevandused on olulised ressursivoodid paljudes majandustes, kuid nende majanduslikult tasuv kasutamine sõltub geoloogilisest struktuurist, hinnatasemest ja keskkonnanõuete täitmisest.