Pingereguleerimine

Pingereguleerimine on protsess, mille käigus hoitakse elektrivõrkudes ja elektroonikaseadmetes pinge teatud tolerantsides. Selle eesmärk on tagada seadmete ohutus ja töökindlus, säilitada elektrienergia kvaliteeti ning vähendada võrgukoormuse ja tarbimise kõikumist. Pingereguleerimine hõlmab nii suure võimsusega võrgusüsteeme kui ka väiksemaid elektroonikaseadmeid, kus pinge muutub koormuse, sissejuhatava pingega või modulatsiooninõuete tõttu.

Võrkudes kasutatavad peamised pingereguleerimise vahendid on transformatorite jaotusvõimsuse reguleerimine ning erinevad tugi- ja kompenseerimisseadmed. On-load tap changerid (OLTC) reguleerivad pingeid koormuse muutudes, et pinge ei langeks või ei kiimaneks. Generaatorite puhul kasutatakse automaatseid pingeregulaatoreid (AVR), mis hoiab generaatori väljundpinget tasemel. Kompensaatorid, nagu SVC ja STATCOM, ning kondensaatori- ja induktiivkütmete rühmad parendavad pinge kvaliteeti ja voolufaasi ning võimaldavad kiiret reageerimist koormuse muutustele. Võrgukontrolli süsteemid määravad ja optimeerivad pinge seadeid kaugselt või kohapeal.

Elektronikutööstuses määrab pingereguleerimine väljundpinget tihti lineaarsete või switching-regulaatorite kaudu. Lineaarregulaatorid pakuvad lihtsat ja stabiilset reguleerimist madalamate koormus- ja pingetolerantside puhul, samas switch-mode regulaatorid (nt buck, boost, buck-boost, flyback) võimaldavad suuremat efektiivsust ja laiemat pingevahemikku. Pingereguleerimine on oluline osa üldisest kvaliteedihaldusest, sest pingekõikumised võivad kahjustada seadmeid, vähendada efektiivsust ja mõjutada süsteemi stabiilsust.