Pilveplatvormid

Pilveplatvormid on taristu ja teenuste kogum, mis võimaldab organisatsioonidel pakkuda ja tarbida IT-ressursse üle interneti. Ressursid nagu arvutusvõimsus, salvestus ja võrguteenused on kättesaadavad on-demand ning elastsed, seetõttu saab neid vastavalt vajadusele suurendada või vähendada. See võimaldab kiiret arendust, paindlikku skaleerimist ja kulude optimeerimist, kuna tasu makstakse tavaliselt tegeliku kasutuse järgi.

Pilveplatvormid jagunevad peamiste teenusmudelite järgi: IaaS (Infrastructure as a Service) pakub virtuaalseid servereid, salvestusruumi ja võrguressursse; PaaS (Platform as a Service) lisab arendus- ja andmetöötlustööriistad; SaaS (Software as a Service) võimaldab lõppkasutajale valmisrakendusi ilma infrastruktuuri haldamiseta. Lisaks eristatakse avalikku pilve, privaatpilve ja hübriidpilve, mis võivad töötada koos.

Tehnoloogia tasandil tuginevad pilveplatvormid sageli virtualiseerimisele ja konteineriseerimisele (nt Docker ja Kubernetes), samuti serverless-arhitektuurile mõnede teenuste jaoks. Oluline osa on turvalisus ning vastavus: identiteedi ja juurdepääsu haldus (IAM), andmeturve ja krüpteerimine ning vastavus seadusandlusele ja tööstusstandarditele.

Kõige levinumad pakkujad on suured rahvusvahelised ettevõtted nagu Amazon Web Services, Microsoft Azure ja Google Cloud Platform. Turul on ka kohalikke või erilahendusi pakkuvaid teenusepakkujaid. Kasutusalad hõlmavad andmete varundust ja taastumist, veebirakenduste majutamist, andmeanalüüsi ja masinõpet, IoT-lahendusi ning arendus- ja testkeskkondade haldamine.

Plussid hõlmavad paindlikkust, kiirust ja paremat kuluhalduse ning ressursihalduse võimekust. Riskideks võivad olla andmekaitse, andmete asukoht (data residency), vastavus ning vendor lock-in ehk sõltuvus ühest teenusepakkujast.