Pildivõimendustorusid

Pildivõimendustorusid, tuntud ka kui pildivõimendid või intensivistid, on elektronseadmed, mis suudavad võimendada väga nõrka valgusallikat, nagu tähed või öised maastikud, piisavalt heleduse tasemeni, et seda oleks võimalik silmaga näha või tuvastada. Need torusid kasutatakse laialdaselt öise nägemise seadmetes, nagu öösel nägemise prillid, teleskoobid ja relvasihikud.

Põhimõtteliselt koosneb pildivõimendustoru mitmest astmest. Esimene aste on fotokatood, mis neelab sissetulevaid footoneid ja tekitab elektrone. Need elektronid kiirendatakse seejärel läbi vaakumkeskkonna ja tabavad teisel astmel asuvat mikrotorukujulist plaati (Microchannel Plate - MCP). MCP-l on miljonid pisikesed kanalid, milles iga elektron tekitab kaskaadreaktsiooni, põhjustades mitmete uute elektronide tekkimist. See protsess suurendab elektronide arvu märkimisväga. Lõpuks tabavad need võimendatud elektronid kolmandal astmel asuvat fosforiekraani, mis kiirgab valgust, projitseerides võimendatud pildi.

Pildivõimendustorusid liigitatakse põlvkondade järgi, mis tähistavad nende tehnoloogilist arengut ja jõudlust. Esimese põlvkonna torud pakuvad mõõdukat võimendust ja kujutise kvaliteeti, samas kui uuemad põlvkonnad, nagu 2. ja 3. põlvkond, pakuvad oluliselt paremat võimendust, pildikvaliteeti ja madalamat töövalgustuse vajadust. Viimased arendused hõlmavad ka digitaalseid pildivõimendeid, mis kasutavad CCD- või CMOS-andureid, mitte traditsioonilist fotokatoodi ja fosforiekraani.