Pigmentideks

Pigmentideks nimetatakse tahkeid aineid, mis annavad materjalidele värvi, toimides valguse imendumise ja peegeldumise kaudu. Need on tavaliselt lahustumatud ja jaotuvad sideaine sisse, moodustades püsiva värvikihi. Pigmentide kasutusala on lai: maalid, plastid, trükk, kosmeetika ning mõnikord toidu- ja ravimtooted.

Jagunemine: anorgaanilised pigmentid, orgaanilised pigmentid ning looduslikud ja sünteetilised variandid. Anorgaanilised pigmendid on sageli mineraalse päritoluga oksidid (näiteks TiO2 — valge, Fe2O3 — punane, Cr2O3 — roheline). Orgaanilised pigmentid põhinevad suurel määral orgaanilistel ühenditel ja võivad olla väga intensiivsed (nt phthalocyanines, quinacridones).

Omadused ja sobivus: katvus, varjundjõud, valguskindlus ja kuumuskindlus, läbipaistvus või opakus ning osakeste suurus ja dispersioon. Need tegurid määravad värvi küllastuse, heleduse ja töökindluse ning võivad viidata potentsiaalsetele ohutusnõuetele.

Tootmine ja kasutus: anorgaanilised pigmendid valmistatakse okside või muude ühendite termilise töötlemise teel, orgaanilised pigmendid sünteesitakse kemikaalireaktsioonidega. Seejärel purustatakse ja peenestatakse ning dispergeeritakse sideainega. Pigmentide kasutus hõlmab maale, plastidele, trükivahenditele ja kosmeetikale; toiduvärvide puhul kehtivad ranged regulatsioonid.

Ajalugu ja regulatsioon: looduslikud pigmendid on teada juba antiikajast; sünteetilised pigmendid hakkasid laialt levima 19. sajandil. Tänapäeval on pigmentide tootmine ja kasutamine tugevalt reguleeritud rahvusvaheliselt ning riiklikult (EU REACH, FDA jne), mis käsitlevad ohutust ja keskkonnamõjusid.