Paneelmajade

Paneelmajad on mitmekorruselised korterelamud, mis ehitati peamiselt prefabrikaatpaneelidest. Need hooned olid levinud peamiselt Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa riikides ning nende peamine eesmärk oli pakkuda kiiresti kättesaadavat ja odavat elamispinda suurele elanikkonnale.

Konstruktsioon ja planeerimine: paneelmajades kasutati prefabricaatpaneele, mis toodeti tehases ja monteeriti ehitusplatsil. Tavaliselt on need 5–9 korrust kõrged ning ruumijaotused on lihtsad — 1–3-toalised korterid. Esialgselt puudus märkimisväärne energiasääst; välisseinad olid suhteliselt õhukesed ja aknad vanemad.

Ajalugu ja levik: Paneelmajade ehituslaienis toimus peamiselt 1960ndatel–1980ndatel ning kujundas linnade mustrit paljudes linnades üle riikide. Eestis, Lätis ja Leedus moodustasid need suured mikrorajoonid, mis on endiselt osa linnade pildist.

Eelised ja puudused: kiirus ja odavus võimaldasid laialdaselt eluaset luua ning standardiseeritus hõlbustas hooldust. Puudused hõlmasid algselt piiratud helipidavust, ruumide väikest suurust ja madalat energiatõhusust.

Kaasaegne olukord: alates 1990ndate lõpust on paneelmajad renoveerimine laialdaselt toimunud. Võimalused hõlmavad välisseina isolatsiooni lisamist, akende vahetust, küttetrasside uuendamist ja liftide parandamist. Mõnes piirkonnas on elamukeskkond moderniseerunud, kuid paljud paneelmajad on jätkuvalt kasutuses ning moodustavad osa kaasaegsetest linnalähedastest elamualadadest.