Pakettlülitus

Pakettlülitus on andmeedastusvõrkudes kasutatav meetod, kus andmed jagatakse väikesteks osadeks, mida nimetatakse pakettideks. Iga pakett sisaldab lisaks edastatavale andmele ka aadressiinformatsiooni, mis määrab paketi sihtkoha. Erinevalt ahelühendusest, kus ühendus luuakse kogu suhtluse ajaks, kasutab pakettlülitus võrgu ressursse dünaamiliselt.

Pakettide marsruutimise eest vastutavad võrguseadmed, mida nimetatakse marsruuteriteks. Need seadmed analüüsivad iga paketi aadressi ja suunavad selle edasi järgmisesse sobivasse marsruuterisse, kuni pakett jõuab sihtkohta. Pakettide saajale jõudmise järjekord ei pruugi olla sama, milles need saadeti, mistõttu peab vastuvõtja neid vajadusel uuesti järjestama.

Pakettlülitus on tänapäeval interneti ja enamiku kaasaegsete andmesidevõrkude aluseks. Selle peamisteks eelisteks on võrgu ressursi tõhus kasutamine, kuna üks sidekanal võib jagada mitu kasutajat samaaegselt, ning vastupidavus vigadele ja võrgu riketest möödapääsu võimalikkus. Erinevaid pakettlülituse tüüpe on näiteks TCP/IP protokolliperekond.