Põrandaküte

Põrandaküte on kütmisüsteem, mille soojus levib ruumi läbi põranda. See jaguneb peamiselt kahte vormi: elektriline põrandaküte ja vesipõrandaküte. Elektriline põrandaküte paigaldatakse põranda alla elektrijuhtmete, kile- või matt-lahendustena, mis kuumutavad põrandapinda. Vesipõrandaküte kasutab põranda all ringluses olevaid torusid, läbi mille liigub kuumutatud vesi.

Tööpõhimõte ja temperatuurid: elektriline süsteem töötab segmentide kaupa ja on sageli ühendatud digitaalse termostaatiga. Vesipõrandaküte vajab madalatemperatuurilist soojusallikat, näiteks soojuspumpa või kombineeritud katelt. Üldine temperatuurivahemik on veetemperatuur umbes 35–50°C ja põranda pinna temperatuur umbes 25–29°C, mis tagab ühtlase ja madalaenergiakululise soojuse.

Eelised ja piirangud: põrandaküte tagab ühtlase ja mugava soojusjaotuse ning vähendab õhu liikumist ruumis, mis võib parandada siseõhu kvaliteeti. See sobib hästi madalatemperatuuriliste soojusallikatega ning ruumi vaba planeerimisega. Piirangud hõlmavad kõrgemaid paigalduskulusid, vajadust korraliku isolatsiooni ja põranda ettevalmistuse järele ning vesipõrandakütte puhul potentsiaalset lekkekontrolli ja suuremat hooldust. Puitpõrandatel ja teatud katetel võib olla vajalik temperatuuri piiramine ja spetsiaalne paigaldus.

Paigaldus ja sobivus: sobib peamiselt uusehitistele ja põhjalikult renoveeritud põrandatele. Põrandakatete valikul tuleb arvestada maksimaalseid lubatud temperatuure (keraamika ja kivi sobivad hästi; mõnede puidust või vaipkattete puhul võivad piirangud kehtida). Isolatsioon ja tasandamine on kriitilise tähtsusega, et vähendada energiakulusid ja tagada kiired ning ühtlased soojusreaktsioonid. Hoolduse osas on elektrilisel süsteemil tavaliselt madal hooldus, vesipõrandakütte puhul jälgitakse lekkeid ja süsteemi toimimist.