Põlemise

Põlemine, ehk põlemisprotsess, on keemiline oksüdatsioon, mille käigus kütus reageerib oksüdeerijaga, tavaliselt hapnikuga õhus. Reaktsioon vabastab soojust ja sageli ka valgust. Põlemine on eksotermne; lõpptulemus sõltub kütusest ja tingimustest ning võib anda ühendite ja energiaveo.

Põlemise jaoks on vaja kolme komponenti: kütust, oksüdeerijat (peamiselt hapnikku) ja süttimisenergia või temperatuuri. Kui üks nendest on piiratud või puudub, ei toimu püsivat põlemist.

Tehnilise eristuse järgi on täielik põlemine puhul toodetakse peamiselt süsinikdioksiidi ja vett; energiat vabastatakse palju. Osaline (ebatäielik) põlemine tekib hapniku piiratusel ja võib tekitada süsinikmonooksiidi (CO) ja tahke süsi ning vähem energiat.

Põlemisprotsessi mehhanism hõlmab radikaalide teket ja ahelreaktsioone, sealhulgas H-, O- ja OH-radikaale, mis kiirendavad oksüdatsiooni. Täpne mehhanism sõltub kütusest ja tingimustest.

Põlemist kasutatakse laialdaselt energiaks tule-, transport- ja tööstusvaldkondades. Samas on ohud: tuleoht, mürgised või saastavad emissioonid (CO, NOx, suurem CO2). Seetõttu kehtivad normid ning tehnoloogilised meetmed heitmete vähendamiseks ja efektiivseks põlemiseks.