Otsusteooria

Otsusteooria on teadusharu, mis uurib, kuidas inimesed ja organisatsioonid teevad valikuid ebakindlates olukordades. See hõlmab nii teoreetilisi kui praktilisi mudeleid ja eristab kolme peamist vaatenurka: normatiivne otsusteooria (kuidas otsuseid peaks tegema, et maksimeerida kasulikkust), kirjeldav otsusteooria (kuidas otsuseid tegelikult tehakse) ja preskriptivne otsusteooria (kuidas otsustusprotsessi paremini juhendada ja parandada).

Peamised mõisted on utiliteet, eelistused ja tõenäosused. Otsusteooria keskne lähenemine on ootuspärase utiliteedi teooria, mille alusel valik tehakse maksimeerides ootust kasulikkuse üle. Riskide ja ebakindluse hindamiseks kasutatakse sageli erinevaid analüüsimeetodeid; Bayesi otsustus-teooria ühendab tõenäosuste ja utiliteedi alused, et arvesse võtta uut infot. Lisaks on oluline mitmekriteeriline otsustusanalüüs (MCDA), mis võrdleb valikuid vastavalt mitmele eesmärgile ja kriteeriumile.

Otsusteooria ajalugu hõlmab von Neumanni ja Morgensterni töid ootuspärase utiliteedi teooria aluste loomisest, Savage’i subjektiivse ootuspärase utiliteedi teooria väljatöötamisest ning Kahnemani ja Tversky tööid, mis näitasid inimkäitumise piiranguid ja riskieelistusi. Tänapäeval rakendub otsusteooria majanduses, finantsides, tehisintellektis ja avalikus sektoris ning on tihedalt seotud mänguteooria ja operatsioonide uuringutega.