Otsustegevus

Otsustegevus, või otsustusprotsess, on kognitiivne ja tegevuslik tegevus, mille käigus üksikisik või grupp valib alternatiivide hulgast sobiva kursuse eesmärkide saavutamiseks. See hõlmab probleemi või vajaduse tuvastamist, teabe kogumist ja hindamist, alternatiivide loomist, kriteeriumide seadmist, valiku rakendamist ning tulemuste jälgimist ja vajadusel korrigeerimist.

Protsess ei ole alati lineaarne. Tavaliselt tekivad tagasiside ja iteratsioonid ning otsuste tegemine võib hõlmata nii informatiivset analüüsi kui ka intuitiivset kiirust. Otsustegevus võib toimuda erinevates kontekstides, nagu äriline juhtimine, avalik haldus, poliitika kujundamine või igapäevane tarbijakäitumine.

Teooriate tasandil eristatakse sageli normatiivset ja descriptiivset vaatepunkti. Normatiivsed mudelid, näiteks ratsionaalse valiku kontseptsioon, eeldavad optimaalse tulemuse saavutamiseks maksimeerimist või kulude minimeerimist. Piiratud ratsionaalsus (Herbert A. Simon) rõhutab aga, et kognitiivsed piirangud ja ajapiirangud piiravad otsuse kvaliteeti. Intuitsioon ja heuristikud võivad kiirendada otsuseid, kuid suurendavad väära otsuse riski. Grupp- või meeskondotsustes võivad esile tulla sotsiaalsed mõjud ja konfliktid, mis mõjutavad tulemust.

Otsustegevus on oluline nii individuaalse kui ka organisatsioonilise tõhususe jaoks. Õigeaegne ja hästi põhjendatud otsus parandab tulemusi, samas möödalaskmised võivad põhjustada ressursikadu või negatiivseid tagajärgi. Seotud mõisted hõlmavad otsustusprotsessi, riskihindamist ja otsuste analüüsi.