Otsetõlge

Otsetõlge ehk back-translation on tõlkimise kvaliteedi hindamise meetod. Selle käigus tõlgitakse algsest keelest teise keelde ning seejärel tõlgitakse tagasi algkeelde, et võrrelda tähendust ja kontrollida, kas olulised kontseptsioonid on säilinud.

Otsetõlget kasutatakse peamiselt valdkondades, kus täpne tähendus on kriitiline, näiteks meditsiini- ja kliiniliste hindamisvahendite, kvantitatiivsete uuringute ning kultuurivahetust nõudvate tekstide valideerimisel. Meetod aitab tuvastada tõlkevigu, kultuurilisi erinevusi ja semantilisi nihkeid.

Protsess hõlmab mitut etappi: esialgne tõlkimine lähtekeelde; otsetõlge tagasi algkeelde; võrreldakse originaaltekstiga ja dokumenteeritakse identifitseeritud erinevused; seejärel tehakse parandused ja soovi korral korratakse kontrolli.

Eelised: semantilise sarnasuse kontrollimine ja tõlke kvaliteedi parandamine ning tulemuste dokumenteerimine. Piirangud: otsetõlge peegeldab sageli tõlkija valikuid ning ei jäta kõrvale kultuuriliste nüansside kõikehõlmavat täpsust; protsess on ajamahukas ning nõuab kogenud tõlkijaid.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad standardite ja uurimisküsimustike tõlkimist, meditsiiniliste ja sotsioloogiliste instrumentide valideerimist ning muude olukordade, kus tähenduse säilitamine on oluline. Otsetõlke tulemused annavad ülevaate algupärase teksti mõtte säilimisest võrreldes tõlkega.