Orientatsioonide

Orientatsioonide mõiste viitab püsivatele suunadele inimeste seksuaalse ja romantilise atraktiivsuse korral. Need suunad moodustavad olulise osa inimese identiteedist ning võivad mõjutada suhete loomist ja elustiili. Orientatsioonid ei ole valik või teadlik otsus: neid kogevad inimesed erinevates elujärkudes ning nende ilming võib väljenduda erineval moel suhtluses ja suhtumisetes.

Peamised kategooriad jagunevad tavaliselt seksuaalsele ja romantilisele dimensioonile. Seksuaalne orientatsioon kirjeldab inimese atraktiivsuse suunda füüsilisele või seksuaalsele külgetõmbele ning hõlmab näiteks hetero-, homo-, bi-, pan- ning aseksuaalset orientatsiooni ning mõisteid nagu demiseksuaalne. Romantiline orientatsioon kirjeldab külgetõmmet romantilises mõttes ning võib ühtida või erineda seksuaalse orientatsiooniga (näiteks heteroromantiline, homoromantiline, biromantiline või aromantiline). Mõisted võivad esineda koos või erinevalt ning inimesed võivad kogeda erinevaid kombinatsioone.

Teaduslikud uuringud viitavad sellele, et orientatsioonide kujunemisel mängivad rolli mitmed tegurid, sealhulgas bioloogilised (geneetika, hormonaalsed ja varased arenguetapid), psühholoogilised ning sotsiaalsed ja kultuurilised mõjutused. Täpse päritolu ja mehhanismid on keerulised ja jätkuvalt uuritavad. Orientatsioonid ei ole kunagi patoloogia ning enamik rahvusvahelisi ja riiklikke juhiseid rõhutab nende loomulikkust ja inimõiguste tagamist.

Sotsiaalne ja õiguslik raamistus keskendub diskrimineerimise vastasele kaitsele, teavitusele ja võrdsetele võimalustele. Eesti ja paljude teiste riikide ühiskondades püütakse suurendada infot orientatsioonide mitmekesisuse kohta ning edendada kaasavust ning austust üksikisiku vabaduste ja väärikuse suhtes.