Organiseerimise

Organiseerimise (organizing) on protsess, mille käigus paigutatakse ressursid, ülesanded ja inimesed nii, et saavutada antud eesmärgid. See hõlmab struktuuride kujundamist, vastutuste ja volistruktuuride määramist, koordineerimis- ja juhtimismehhanismide loomist ning reegide ja toimimis printsiipide rakendamist. Organiseerimine on tihedalt seotud eesmärkide seadmist ja jätkusuutlikku töökorraldust ning see võib toimuda nii era- kui avalikus sektoris ning erinevates organisatsioonipositsioonides.

Teoreetiliselt põhineb organiseerimine klassikalistel ja kaasaegsetel organisatsiooniteooriatel. Klassikalised suunad, nagu bürokraatia Weberi järgi ja Taylor’ töömeetodid, rõhutavad ametlikke struktuure ja tööjaotust. Edasijõudnud vaated toovad esile erinevaid organisatsioonistruktuure (funktsionaalne, divisiooniline, maatriksi, võrgustik), keskendumist erinõudmistele (keskne versus detsentraliseeritud otsustusõigus) ning adaptatsiooni kontseptsioone vastavalt olukorrale (kontingentsusteooria). Kaasaegne mõtteviis rõhutab paindlikkust, koostööl põhinevaid meeskondi ja digitaalset koostööd.

Organiseerimine hõlmab ka tööriistu ja meetodeid, nagu organisatsioonimudelid, töövoo jaotus, rollide ja vastutuste määratlemine, protsessianalüüs ja projekti-/ muutuste juhtimine. See võib hõlmata nii hierarhilisi kui võrgustikulisi või autonoomseid tiime. Organiseerimine on efektiivse toimimise eeltingimus, aidates parandada koordineerimist, selgust vastutustes ja töötajate motivatsiooni. Terminit kasutatakse lisaks ärilisele kontekstile ka sotsiaalse või poliitilise organiseerimise kirjeldamiseks, näiteks kampaaniate või ühenduste loomisel.