Operatsioonisüsteemides

Operatsioonisüsteemid (OS) on tarkvarakiht, mis kannab riistvararessursse ning pakub teenuseid nii rakendustele kui ka kasutajale. OS haldab protsesse, mälu, sisendi-väljundit, salvestusruumi ja võrguühendusi ning tagab turvalise ning stabiilse töö. Kerneli ehk tuuma roll on madala taseme ülesannete teostamine, sealhulgas protsesside ajastamine, mäluhaldusskeemid, seadmete haldamine ja süsteemikõned. Rakendusliideste kaudu pakub OS programmidele abstraktsed teenused ja API-d, mis eraldavad rakenduste arenduse riistvarast.

OS-de tüübid varieeruvad töölauaarvutite, serverite, mobiili- ja manustatud süsteemide vahel ning hõlmavad ka reaalajasüsteeme. Arhitektuuriliselt võivad nad olla monoliitse kerneliga, mikrokernelil põhineva või hübriidse arhitektuuriga. Tähtsamad mõisted on failisüsteemid, juurdepääsukontroll, protsesside ja koostöö mehhanismid ning ajastus. Populaarsed näited on Windows, macOS ja Linux töökeskkonnas, Android ja iOS nutiseadmetes, kusjuures Linux on avatud lähtekoodiga ning kogukonnapõhine projekt.

Arendus suunab OS-i edasi turvalisuse, vastupidavuse ja tõhusa ressursikasutuse suunas. Viimastel aastatel on olulisimad trendid virtuaaliseerimine ja konteineriseerimine, mis muudavad riistvara efektiivsemaks ja keskkondade eraldamise lihtsamaks. OS-id võivad olla vabavaralised või omanikega ning nende areng järgib sageli standardeid ja API-sid, näiteks POSIX-i standarde.