Oksüdatsioonistaatust

Oksüdatsioonistaatus, tuntud ka kui oksüdatsiooniaste, on keemiline termin, mis kirjeldab elementaarse aatomi ebavabaelektronide arvu keemilises ühendis. See on hüpoteetiline laeng, mida aatomil oleks, kui kõik selle sidemed oleksid puhtalt ioonilised. Oksüdatsioonistaatus aitab jälgida elektronide liikumist redoksreaktsioonides, kus üks aine oksüdeerub (kaotab elektrone) ja teine redutseerub (saab elektrone).

Vaba elemendi oksüdatsioonistaatus on alati null. Ühe aatomi iooni oksüdatsioonistaatus on võrdne selle iooni laenguga. Fluoril on peaaegu alati oksüdatsioonistaatus -1, välja arvatud elementaarfluor. Hapniku oksüdatsioonistaatus on tavaliselt -2, kuid peroksiidides on see -1 ja üliperoksiidides -1/2. Vesiniku oksüdatsioonistaatus on enamikus ühendites +1, kuid metallhüdriidides on see -1.

Kõigi aatomite oksüdatsioonistaatuste summa neutraalses ühendis on null. Polüatoomiliseiooni puhul on kõigi aatomite oksüdatsioonistaatuste summa võrdneiooni kogulaenguga. Oksüdatsioonistaatuse määramine on oluline reaktsioonide mehhanismide mõistmiseks ja keemiliste ühendite omaduste ennustamiseks. See on põhimõtteline kontseptsioon nii orgaanilises kui ka anorgaanilises keemias.