Oksüderatsioonredutseerumisreaktsioon

Oksüderatsioonredutseerumisreaktsioon, sageli lühendatud redoksreaktsiooniks, on keemiline reaktsioon, mis hõlmab elektronide ülekannet kahe aine vahel. Üks aine loovutab elektrone (oksüdeerub) ja teine aine võtab elektrone vastu (redutseerub). Need kaks protsessi, oksüdatsioon ja redutseerumine, toimuvad alati koos, mistõttu neid nimetatakse oksüderatsiooniredutseerumisreaktsioonideks.

Oksüdatsiooni olekut kasutatakse selleks, et jälgida elektronide liikumist reaktsioonis. Oksüdatsiooni olek on elemendi aatomile omistatud laengu arv, mida ta omandaks, kui kõik sidemed oleksid puhtalt ioonilised. Oksüdatsiooni oleku suurenemine näitab oksüdatsiooni ja oksüdatsiooni oleku vähenemine näitab redutseerumist.

Näiteks kui raud reageerib hapnikuga, moodustades raudoksiidi, oksüdeerub raud ja redutseerub hapnik. Raud loovutab elektrone, suurendades oma oksüdatsiooni olekut, samas kui hapnik võtab elektrone vastu, vähendades oma oksüdatsiooni olekut.

Redoksreaktsioonid on väga levinud ja olulised mitmesugustes keemilistes protsessides, sealhulgas metabolismis, korrosioonis, akude töös ja põlemises. Need on paljude tööstuslike ja bioloogiliste süsteemide aluseks. Reaktsiooni tasakaalustamiseks ja reagentide oksüdatsiooni olekute jälgimiseks on oluline mõista redoksreaktsioonide põhimõtteid.