Ohutusvahedate

Ohutusvahedate tähistab ohututsegu kaugusi või vahemaid, mis peavad jääma inimeste, seadmete või ohtlike allikate ning riskitsoonide vahel. Mõiste on levinud paljudes sektorites, sealhulgas liiklusohutuses, töökeskkonnas, ehituses ja elektriohutuses, ning selle eesmärk on vähendada juhuslike kontaktide ja vigastuste riski.

Liinlaste ja liikluse kontekstis viitab ohutusvahe tavaliselt sõidukitevahelisele kaugusele. Soovituslikud reeglid põhinevad piisava pidurdamis- ja manööverdamisruumi tagamisel kiirusest ja teeoludest. Üldiselt soovitatakse kasutada kahe sekundi reeglit, ning halva ilmaga või raskete tingimustega suurendada ohutusvahet. Manöövrite ja eelseisva liikluse arvestamine aitab vähendada krahhiliste õnnetuste tõenäosust.

Töökohal hõlmab ohutusvahe masinate ja inimeste liikuvaid osi, ning ka ohtlike allikate puhul vajalikke piiranguid. Riskianalüüsiga määratakse, millised vahed on vajalikud, et vältida juhuslikku puutumist või pääsukaugust katkestavaid kontakte. Sageli kasutatakse füüsilisi kaitsebarjääre, ohutustalasid ja märgistust, mis piiravad juurdepääsu ootamatu ohu alla.

Mõõtmine ja juhtimine tuginevad standarditele ja kohalikele regulatsioonidele, mis võivad sektoriti erineda. Ohutusvahed tuleb planeerida, märgistada ning regulaarselt kontrollida ja ajakohastada vastavalt riskidele, masinate muutuvusele ja tööprotsesside arengule. Selle kaudu parandatakse tööohutust ning vähendatakse vigastuste ja töö seiskumist põhjustavaid tegureid.