Offsettrükimeetod

Offsettrükimeetod, sageli nimetatud offsettrükiks, on üks levinumaid kommertstrükitehnikaid. See on planograafiline litograafiline trükisüsteem, mille kujutis trükitakse esmalt trükiplaadile, seejärel kantakse kummiblanketile ning lõpuks paberi peale. Protsessis kasutatakse värvi, mis koos veega kontrollib, et pildialad saaksid vastu ja mitte-pildialad mitte. Pildialad on tavaliselt mõeldud värvi vastuvõtmiseks, mitte-pildialad aga veega hülgamiseks, mis võimaldab värvi kandumist ainult soovitud aladele.

Offsettõmbamisel nimetus “offset” tuleneb pildi ülekandmisest esmalt trükiplaadilt kummiblanketile ning alles sealt paberi peale. Tänapäeval on peamine kasutus neljakoloriline (CMYK) süsteem, kus segatakse tsüaan, magenta, kollane ja must värv, ning vajadusel kasutatakse erivärve või Pantonetoonide variante.

Offsettrükil on kaks peamist konfiguratsiooni: lehetrükk (sheet-fed offset), kus iga leht trükatakse eraldi, ja veeboffset (web offset), mis kasutab pidevat pabervoogu suurte tiražide jaoks, näiteks ajalehtede ja kataloogide trükkimiseks.

Eelistused ja piirangud: offsettrükk on väga kiire ja kulutõhus suurtes kogustes, annab head pildikvaliteeti ning suurt mitmekülgsust erinevate materjalide puhul. Puuduste hulka kuuluvad kõrged seadmete algkapital ja seadistuste aeg ning kulud, mistõttu see ei ole kõige soodsam lühikeste tirazhide puhul.

Kasutusalad hõlmavad raamatuid, ajakirju, reklaamlehti, brosüüre, plakatid ja pakkematerjale. Ajalugu: offsettrükk leidis 20. sajandil laialdase kasutuse ning on tänapäeval peamine tehnika suurtes tiražides.

---