Nädalavahetusi

Nädalavahetusi ehk nädalavahetust tähistatakse tavaliselt töö- ja koolinädala lõppena, millal inimesed saavad võtta vabaks ja veeta aega perekonna, hobide või vaba ajaga. Eestis ja paljudes teistes riikides hõlmab see periood sageli laupäev ja pühapäev. Nädalavahetuste mõiste hõlmab nii lõõgastumist kui ka sotsiaalset ja kultuurilist tegevust ning on sageli seotud puhkuse- ja vabaaja traditsioonidega.

Maailmas on nädalavahetuste korraldus erinev. Enamik Lääne-Euroopa ja Aasia riike järgib laupäeva ja pühapäeva kombinatsiooni, kuid mõnes riigis, näiteks mitmes islami riigis, on puhkeajad reede ja laupäev ning teistes võib nädalavahetus olla vaid pühapäev. Mõnes riigis, kus töönädal on standardiseeritud viie tööpäevaga, on nädalavahetus selgelt eristatav ja seaduslikult vaba päev. Mõnel pool võib nädalavahetust lühendada või pikendada riiklike pühade tõttu.

Kultuuriliselt mängib nädalavahetus olulist rolli vaba aja planeerimisel, spordil, meelelahutusel ja tarbijategevustel. Majanduses mõjutab see tööaegade korraldust, transporti ja teenindussektori toimimist: mõned töövaldkonnad vajavad nädalavahetustel tööjõudu, teised võivad suletud olla või pakkuda eripakkumisi. Pikad nädalavahetused tekivad tavaliselt siis, kui pühad langevad nädalavahetusele või kui tööandjad lubavad lisapuhkust. Nädalavahetused on sageli seotud ka kultuuriliste ja religioossete tavadega ning moodustavad oma rahvusliku ja regionaalse tähenduse.

Nagu töönädala korraldus, on ka nädalavahetuste formaat ajalooliselt arenenud ja riigiti erinev, pakkudes erinevaid rituaale, prakse ja võimalusi vaba aja väärtustamiseks.