Nucleatsioonilisele

Nukleatsioonilisele on eesti keeles adjektiivse vormi nucleatsiooniline variante kasutatav käändeline vorm, mida tähistatakse viitamist nucleatsiooniga seotud omadustele või protsessidele. Sõna puhul peetakse nucleatsiooni ehk faasimuutuse algfaasi keskseks nähtuseks, kus tekivad stabiilsed uue faasi nimelised "nuklid" või keskused, mis võivad kasvada ja viia faasimuutuseni.

Nukleatsioon ise tähendab süsteemis toimuvat erinevate faaside loomuliku ülemineku algusfaasi. Tüüpiliselt kaasneb nucleatsioon ülejuhul energiaribaga seotud barjäör, mis peab ületama, et tekkiks keemiliselt stabiilne kesk (nukleatsioon). Protsessi seostatakse sageli suureneva küllastusastme või jahutamisega ning see võib juhtuda puhtas faasis (homogeense nucleatsiooni) või pinnale/saasteainete mõjust (heterogeense nucleatsiooni).

Klassikalise nucleatsiooniteooria (CNT) kohaselt on nucleatsiooni jaoks vajalik energiabarjäär ΔG*, mis sõltub fooni pindade pinge gamma, tilgakese suurus ja mikrostruktuur. Olulised mõisted on kriitiline raadius, sünteesija nucleatsiooni määr J ja Zeldovi tegur. Nucleatsioon on oluline nii materjalitehnoloogias (crystallisation of metals ja polümeerides), atmosfääriteadustes (pilvane ja udu molekulide tekke mehhanismid) kui farmatseUTILISES valdkonnas (kõrge kvaliteediga kristallide valmistamine).

Uurimine hõlmab termilist analüüsi, mikroskoopiat, turbidiometria ja in-situ jälgimist. Nucleatsioonilisele vastavaid nähtusi kirjeldatakse sageli kui nucleatsiooni illustreerivat konteksti lubades mõista, kuidas algfaaside tekkimine määrab lõpliku materjali struktuuri ja omadused.