Nimisõnavaheldustes

Nimisõnavaheldustes on nimisõnade vahel esinevate vormide morfofoneerimine, kus sünteeside ajal või pärast sõna lisandumist muutub sõna juuri häälduslikult või kirjapildil. See mõiste hõlmab nii konsonantgradatsiooni kui ka vokaalvaheldusi ning kirjeldab, kuidas sama nimisõna vormid (nt erinevad kääned ja arv) võivad kasutada erinevat kõla või vormi. Nimisõnavaheldustes on oluline osa eesti foneetilises ja morfoloogilises süsteemis, ning selle ulatus on märgatav nii kirjanduses kui igapäevases kõnes.

Peamised tüübid on konsonantgradatsioon ja vokaalvaheldused. Konsonantgradatsioon tähendab, et juuri sisaldavad konsonandid vahelduvad “tugeva” ja “nõgutseva” variandi vahel sõltuvalt muodost; see mõjutab sageli mitmes käänetes ja saabub sümbioosis lisanduvate lõppude või mitmesuguste vormide puhul. Vokaalvaheldused hõlmavad juuri sisaldavate vokaalide erinevaid helitugevusi või kvaliteete vastavalt sõna järgnevale morfoloogilisele vormile, ning need võivad esineda erinevates käänetes või arvudes. Mõned nimisõnad näitavad ka eellahendusi või vanu klasside vahelisi erinevusi, mida moodsad õpikud kirjeldavad ajaloolises kontekstis.

Nimisõnavaheldustes seekordne tähelepanu võib olla varieeruv, sõltuvalt dialektidest ja laenuvõttudest. Diktsiooni ja ajalootippidega seotud uuringud selgitavad, kuidas need vaheldused on arenenud Proto-Finnicust tänapäeva eesti keelde. Keeleõppe kontekstis tuleb nimisõnavaheldustes tähele panna, sest sama nimisõna võib olla erinevates vormides sõltuvalt käändest, teisenditest või rääkija piirkonnast. Morfoloogia ja fonoloogia vaheline koostoime on selle nähtuse keskne uurimisvaldkond.