Müotsüütide

Müotsüüt on lihasrakk, mis on kontraktsiooniks spetsialiseerunud. Need rakud moodustavad skeletilihaseid ning esinevad ka südamelihases ja silelihases. Skeletilihase müotsüüdid on pikad, multinukleaarid ja ümbritsetud sarcolemma ehk raku membraaniga. Iga müotsüüt sisaldab müofibrille, mis koosnevad aktiini ja müosiini filamentidest ning on organiseeritud sarcomereideks – kontraktsiooni funktsionaalseks üksuseks. Sarcoplasmiline retikulum salvestab Ca2+ ja vabastab selle kontraktsiooni käivitamisel; T‑tubulid viivad stiimuli rakku. Kontraktioon toimub sliding-filament teooria alusel, kusCa2+ võimaldab aktiini ja müosiini vaheliste sidemete tekkimist ja filamentide liikumist.

Müotsüüdid on energiasõltuvad rakud: nad vajavad palju ATP-d ja sisaldavad rohkelt mitokondreid; nad kasutavad aerobset metabolismi ning vajadusel ka anaeroobset glükolüüsi. Müotsüütide tüübid jagunevad peamiselt tüüp I (aeglane, palju mitokondreid, vastupidav) ja tüüp II (kiire, suurem jõudlus; IIa ja IIx/IIb).

Areng ja regenereerimine: müotsüüdid arenevad müoblastidest; vigastuste korral võivad satelliitrakud osaleda regenereerimises. Haigused: geneetilised müotsüüdi düstroofiad (nt Duchenne’i ja Becker’i düstroofia), müopaatiad ning mõnikord müotonia ja südame müotsüütide haigused.