Mõttevorme

Mõttevorme ehk mõtlemisviisid viitavad süsteemsetele, korduvatele mõtlemis- ja probleemlahendamise mustritel, mis mõjutavad inimese arvamusi, otsuseid ja käitumist. Aluseks on kognitiivsed protsessid, mis hõlmavad arusaamist, tõlgendamist, järeldamist ja mälu. Mõttevorme võib klassifitseerida mitmeti: argumentatiivsed, loogilised, analoogilised, mengilised, intuitiivsed ja heuristilised. Iga vormi elatustiil mõjub otseselt ja alamõtrites otsuste loomiseks, seetõttu on tänapäeva teadlased huvitatud nende äratundmisest ja reguleerimisest ratsionaalse otsusevetkuse eraldamiseks.

Estonian filosoofilases traditsioonis on mõttevormidel olnud oluline roll, mida jälgitakse alates 19. sajandi romantilisest mõtisklustest kuni kaasaegsete kognitiivsete teaduste uurimiseni. Arvamusjoone vastassmjora võib, olenevalt kontekstist, toimida tõuke või takistuseks loovuks ja probleemi lahendamiseks. Seetõttu on mõtteviiside analüüs oluline nii hariduses kui ka otsustajate koolitusprogrammis, võimaldades teadlikumat ning vastutustundlikumat seisukohta komplekssest maailmast.