probleemlahendamise

Probleemilahendamine on kognitiivne ja organisatsiooniline protsess, mille eesmärk on leida ja rakendada lahendusi tekkivatele probleemidele või takistustele. See hõlmab probleemi mõistmist, eesmärkide seadmist, lahenduste genereerimist ning nende hindamist ja juurutamist. Protsess võib olla individuaalne või meeskondlik ning seda rakendatakse erinevates valdkondades, nagu haridus, ärimaailm, inseneritöö ja avalik haldus.

Protsessi peamised etapid on: probleemi identifitseerimine ja täpsustamine; eesmärkide ning kriteeriumide määratlemine; lahenduste ideede genereerimine; nende hindamine ja parima lahenduse valimine; lahenduse rakendamine ning muudatuste jälgimine ja hindamine. Tihti on tegu iteratiivse protsessiga, kus varasemad sammad korratakse vajadusel uue teabe või tagasiside alusel.

Mudelid ja tööriistad probleemilahendamisel hõlmavad nii individuaalseid kui rühmapraktikaid. Üks tuntumaid lähteid on Polya nelja sammu mudel: mõista probleem, kavanda lahendus, teosta lahendus ja vaata tagasi. Teised laialdaselt kasutatavad meetodid hõlmavad ajurünnakut, kaldukalduvõi Ishikawa diagrammi juurprobleemide analüüsimist, ning erinevaid otsustus- ja loovtöö meetodeid nagu PDCA (Plan-Do-Check-Act), IDEAL või TRIZ. Juhtumipõhised lähtekohad võivad kasutada ka Delphi meetodit võiNominaalset grupitehnikat.

Kasutusvaldkonnad: probleemilahendamist kasutatakse üha enam nii ettevõtetes kui avalikus sektoris, et parandada protsesse, tooteid ja teenuseid, käsitleda keerulisi sotsiaalseid või tehnilisi väljakutseid ning arendada kriitilise mõtlemise ja loovuse oskusi.