Määrimisest
Määrimine (gen. määrimisest) on üldmõiste protsessi kohta, mille käigus midagi määratakse, kindlustatakse või kindlaks tehakse. Sõna põhieesmärk tuleneb verbist määrama, mis tähendab kindlaks määrata, määrata kohustus, piir või tähendus. Määrimise käsitletakse sageli kui toimingut või tulemuse, mis on seotud piiride, omaduste, õiguste või tähenduste loomisega.
Määrimise peamised tähendused hõlmavad:
- tähenduse või definitsiooni kindlaksmääramist: millegi mõiste või kontseptsiooni täpsustamine.
- piiride või koguste kindlustamist: territoriaalsete, tehniliste või statistiliste piiride ja väärtuste määramine.
- õiguste, kohustuste või volituste määramist: ametikohustuste või õiguste määramine, seaduslike või halduslike otsuste kinnitamine.
- tulemuse või otsuse kehtestamist: arutelude või menetluste lõppväärtuse või soovituse kindlakstegemine.
- keel ja terminoloogia: määrimist nähakse sageli kui definitsiooni loomist või terminoloogilise sõnastuse täpsustamist.
- õigus ja haldus: seaduste, määruste või otsuste kehtestamine ning nende mõju kindlaksmääramine.
- teadus ja tehnika: väärtuste või suuruste määramine ning mõõtmiste tulemuste kinnitamine.
- geograafia ja haldus: piiride ning lõppväärtuste määramine territooriumidel või kohtades.
Seosed ja eristused: märksõnadena peetakse sageli eraldi mõisteid nagu määratlus (definition), määrus (regulation) ja määramine (designation),
Määrimisest käsitletakse seega protsessi ja selle tulemust, mis määrab, kuidas midagi on või milline on selle