Märgistusalasid

Märgistusalasid on mõiste, mida kasutatakse kirjeldamaks kohti molekulides, rakudes või proovides, kuhu viidatakse märgistusteks või sildistusteks. Märgistusalad võivad olla keemilised, bioloogilised või instrumentaalse märgistuse teostamise koordinaadid ning neid kasutatakse tuvastamiseks, kvantifitseerimiseks või jälgimiseks.

Erinevates teadusvaldkondades viitab märgistusaladele sageli kohad, kuhu lisatakse märgid nagu fluorestentsmärgid, isotopilised sildid või teised märgistused. Genoomikas ja molekulaarses bioloogias tähistavad märgistusalad DNA-, RNA- või valkude konkreetseid kohti, kus märgistust teostatakse või mis on märgistusega varustatud vaatlusteks või analüüsiks.

Proteomikas ja metabolomikas tähistatakse sageli aminohappeid või muid molekulide osi, kus sildid on kinnitatud, et võimaldada tuvastamist mass-spektromeetria või pildistamise teel. Märgistusalade valik sõltub uurimissõltuvusest, märgise kättesaadavusest ja proovide omadustest, ning nõuab hoolikat planeerimist, et säilitada molekuli funktsioneerivus.

Seotud mõisted on märgistamine ja sildistamine, biomarkerite tuvastamine ning erinevad analüüsimeetodid (nt fluorescence- või mass-spektromeetria). Märgistusalasid käsitletakse tihti laboratoorsete eksperimendi ettevalmistuse ja andmete tõlgendamise kontekstis.