Mäluaadressisüsteem

Mäluaadressisüsteem, tuntud ka kui mäluaadressiandmetüüp, on programmeerimiskeeltes kasutatav andmetüüp, mis hoiab endas teavet arvuti põhimälu konkreetse asukoha kohta. Selle süsteemi abil saab programm ligipääsu mälus olevatele andmetele ja nendele kirjutada või neid lugeda. Mäluaadressisüsteem on fundamentaalne osa arvuti tööst, võimaldades operatsioonisüsteemil ja rakendustel hallata ja kasutada arvuti töömälu.

Iga mälubitt arvuti RAM-is (Random Access Memory) on nummerdatud. See number on mäluaadress. Mäluaadressisüsteem võimaldab programmidel neid numbreid kasutada, et täpselt näidata, kus andmed asuvad. Näiteks, kui programm vajab teatud teavet, edastab see selle teabe mäluaadressi, et arvuti saaks selle õigest kohast kätte.

Mäluaadressid võivad olla erineva suurusega, sõltuvalt arvuti arhitektuurist (nt 32-bitine või 64-bitine). Suurem hulk bitte tähendab suuremat aadressiruumi, mis võimaldab arvutil ligipääsu suuremale kogusele füüsilisele mälule. Mäluaadressisüsteem on sageli programmeerija jaoks abstraktne, sest kõrgetasemelised keeled nagu Python või Java haldavad seda automaatselt. Madalatasemelisemad keeled nagu C või C++ võimaldavad otsest mäluaadresside manipuleerimist.

Kaitstud mälusüsteemid on olulised, et üks programm ei saaks teise programmi mälupiirkonda kirjutada ega seda lugeda, vältides sellega süsteemi stabiilsuse ja turvalisuse probleeme. Operatsioonisüsteem mängib võtmerolli mäluaadressiruumi haldamisel ja jaotamisel erinevate programmide vahel.