Muuseumiseadusest

Muuseumiseadus on Eesti Vabariigi õigusakt, mis kehtestab muuseumide toimimise üldised alused ning kultuuriväärtuste kaitse ja kättesaadavuse arendamise raamistiku. Selle eesmärk on tagada professionaalne kogude korrashoid, teaduslik töö ja avalik ligipääs kultuuriobjektidele ning põhjustada kultuuripärandi paremat mõistmist ja kasutamist.

Seadus määreb, mis on muuseum ning millised organisatsioonid võivad muuseumide pidajad olla, samuti nendega seotud aruandlus- ja järelevalvenõuded. See kohustab muuseume pidama õiget inventari, konserveerima kogusid ning pidama dokumentatsiooni kogude ajaloo, omandite ja laenude kohta. Samuti peegeldab see eetiliste ja teaduslike standardite järgimist ning vajadust rahvusvahelisteks koostööks.

Kasutajate ligipääs ja haridus on seaduses esikohal: muuseumid peavad tagama külastajatele informatsiooni, korraldama näitusi, haridusprogramme ja digitaalseid ressursse ning soodustama kogukonna kaasatust. Rahastamine, korraldus ja vastutus jagunevad riigi, kohalike omavalitsuste ja eraisikute vahel, sõltuvalt muuseumi omandivormist ja rollist.

Järelevalvet ja täitmist korraldab kultuuriministeerium või sellele alluv asutus; rikkumiste korral võivad kohalduda karistus- ja parandustegevused ning parandustegevused. Seadus on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, sealhulgas ICOM-i suunistega, ning loob stabiilse raamistiku muuseumide arendamiseks ning kultuuripärandi kaitseks.