Modulatsioonivorme

Modulatsioonivorme, tuntud ka kui modulatsiooni tüübid, viitavad erinevatele meetoditele, mida kasutatakse informatsiooni kandmiseks alalisse signaali, mida nimetatakse kandjaks. See protsess on digitaal- ja analoogkommunikatsiooni alus, võimaldades andmete edastamist üle füüsiliste meediumite nagu õhk või kaablid. Kandjal oleva informatsiooni muutmise viis määrab modulatsioonivormi.

Üks levinumaid analoogmodulatsiooni tüüpe on amplituudmodulatsioon (AM), kus kandja amplituud muutub vastavalt edastatavale signaalile. Sagedusmodulatsioon (FM) on teine analoogmeetod, kus kandja sagedust varieeritakse. Faasimodulatsioon (PM) on sarnane FM-iga, kuid selle asemel muudetakse kandja faasi.

Digitaalsete andmete edastamiseks kasutatakse erinevaid digitaalmodulatsiooni vorme. Amplituudivõtmemodulatsioon (ASK) muudab kandja amplituudi digitaalse andmevoo järgi, millel on tavaliselt kaks olekut (0 ja 1). Sagedusvõtmemodulatsioon (FSK) muudab kandja sagedust. Faasivõtmemodulatsioon (PSK) muudab kandja faasi. Tüüpilisemad PSK vormid on Binary Phase Shift Keying (BPSK), mis kasutab kahte faasi, ja Quadrature Phase Shift Keying (QPSK), mis kasutab nelja faasi.

Kombineeritud meetodid nagu Quadrature Amplitude Modulation (QAM) ühendavad amplituudi ja faasi muutusi, et saavutada suuremat andmeedastuskiirust. Erinevate modulatsioonivormide valik sõltub paljudest teguritest, sealhulgas soovitud andmeedastuskiirusest, edastuskanali omadustest ja vajalikust vastupidavusest mürale.