Mitteinvasiivsuse

Mitteinvasiivsuse printsiip viitab meditsiinilisele lähenemisele, mille puhul püritakse vältima kehaliste protseduuride või ravimeetodite kasutamist, mis tungivad keha sisemusse või kahjustavad terviklikkust. See hõlmab sageli meetodeid, mis ei nõua sisselõikeid, nõelu või muud füüsilist sissetungi, et saavutada diagnostilisi või terapeutilisi eesmärke. Mitteinvasiivsus võib tähendada ka selliste ravimite või ravimeetodite eelistamist, mis ei põhjusta olulist füüsilist trauma ega riski.

Selle printsiibi rakendused on laialdased. Diagnostikas tähendab see näiteks pilditehnikaid nagu ultraheli, magnetresonantsstomograafia (MRT) ja kompuutertomograafia (CT), mis võimaldavad visualiseerida keha sisemust ilma kirurgiliste sekkumisteta. Ravimeetoditest võib mitteinvasiivsus hõlmata ravimite manustamist suu kaudu, paiksete kreemide või plaastrite kasutamist, või füsioterapeutilisi võtteid.

Mitteinvasiivsuse eesmärk on vähendada patsientidele tekkivat valu, riski infektsioonidele, taastumisaega ja üldist füüsilist ja psühholoogilist koormust. See lähenemine on eriti oluline krooniliste haiguste juhtimisel, diagnostilisel uurimisel ja patsientide elukvaliteedi parandamisel. Kuigi mitteinvasiivsed meetodid ei pruugi alati olla võimalikud või piisavad kõigi meditsiiniliste seisundite puhul, on nende kasutamine meditsiinis üha laiemalt levinud.